Kuidas näitan CO2-heitmete hulka tonni alumiiniumi kohta?

CO2 tonniks järgneb kahest eraldi rajast, mitte ühest meetodist

CO2-heide tonniks alumiiniumist näidatakse praegu kahe erineva regulatsiooni kaudu, ja need kaks ei käi ühtepidi. Esimene rada on süsinikuperejärse korrigeerimise mehhanism (CBAM, määrus (EL) 2023/956): see nõuab ELi väljaspool asuvast alumiiniumist impordijate sissepaigutatud heite kaupa teatasid, ja see toimub juba. Teine rada on digitaalne tootepass ESPR-i alusel (määrus (EL) 2024/1781): see käsitleb keskkonnateabe, mis peab alumiiniumi toodete passides olema, sealhulgas CO2-andmete, kuid täpse arvutus- ja mõõtemeetodi tuleb veel iga tootegruppide kohta kinnitada. Kes soovib nüüd juba CO2-d tonniks näidata, teeb seda kas CBAM-süsteemika alusel impordile, või oma arvutuse alusel, mis vastab tunnustatud meetoditele — kohustuslik, ühtsed meetod alumiiniumi tootepassi jaoks ei ole veel olemas.

Kellele see kehtib ja millest see ei käsitle

CBAM-kohustus puudutab eriti impordijaid: kes impordib alumiiniumi ELi väljaspool, seisab silmitsi aruandeluskuse nõudega selle toote sissepaigutatud heite kohta. See on erinev lähtekoht kui digitaalne tootepass, mis on suunatud tootjatele ja importijatele, kes toovad tooteid ELi turule ja kes peavad hiljem — niipea kui alumiiniumi reeglid jõustuvad — kaasas olema passi keskkonnateabega. See osa ei käsitle CBAM-heite täpset arvutusvalemit, samuti mitte seda, kuidas konkreetne lugeja peab oma tootmisprotsessi mõõtma: see järgneb CBAM-i enda rakendamismäärustikest ja tootepassi jaoks veel avaldatavast delegeeritud aktist. Mis siin aga tegelikult arutelu all on, on küsimus, milline raamistik praegu kehtib ja milline raamistik peab veel tulema.

Alates millal see peab olema ja mis kehtib kuni selleni

CBAM on määrusena juba jõustunud ja sissepaigutatud heite aruandluskohustus jookseb juba; täpne etapp, milles imporditöötaja asub (aruandlus või ka tegelik arvestamine), järgneb määruse (EL) 2023/956 endast tekstist. Alumiiniumi digitaalse tootepassi puhul on see teisiti: ESPR-i artikkel 39 määrab, et katse-, mõõte- ja arvutusmeetodid kehtestatakse iga tootegruppi kohta, kuid alumiiniumi puhul seda delegeeritud akti veel avaldatud ei ole. Kuupäev, mil see alumiiniumi jaoks kohustuslikuks saab, ei ole seega määratud. Kuni see akt on olemas, puudub seadusega ette nähtud meetod CO2 tonniks tootepassi raamistikus — küll aga olemasolev CBAM-kohustus neile, kes impordivad.

Mida see praktikas tähendab, samm-sammult

Kes nüüd juba selle küsimuse peal tegeleb, vaatab esmalt, kas tegemist on alumiiniumi importimisega ELi väljaspool: sel juhul käib see CBAM kaudu, ja sissepaigutatud CO2-heide tonniks on juba osa jooksvast aruandluskohustusest. Kes alumiiniumi ELis toodab või töötleb ja valmistub digitaalseks tootepsassiks, teeb hästi tark, kui kogub nüüd juba andmeid energiatarbimise, toorainete päritolu ja tootmisprotsessi kohta tonniks — mitte sellepärast, et see oleks juba kusagil passi jaoks ette nähtud, vaid sellepärast, et need andmed moodustavad aluse niipea, kui alumiiniumi meetod avaldatakse. Kolmas samm on ametlike avalduste järgimine: nii CBAM-i rakendamismäärustikud kui ka ESPR-i delegeeritud akt avaldatakse ELi Ametlikus Leheküljel, ja alles siis selgub, milline arvutusmeetod tootepassi jaoks täpselt kehtib. Kuni selleni on juba tunnustatud metodoloogiaga liitumine — nagu CBAM-i oma, kuivõrd kohaldatav — kõige otstarbekam vaheetapp, kuigi see ei anna garantiid, et sama meetodit hiljem passi jaoks ette nähtakse.

Allikas: CBAM-määrus ja ESPR-i artikkel 39

Alumiiniumi impordi ajal sisaldunud heitmete aruandluskohustus tuleneb otse Määrusest (EL) 2023/956, mis kehtestab süsinikuga piiritletud korrektsioonimehhanismi ja määrab alumiiniumi üheks kaasatud tootekategooriate hulka. Digitaalse tootepasse CO2-andmete tulevane meetod tuleneb Määruse (EL) 2024/1781 (ESPR) artiklist 39, mis sätestab, et test-, mõõtmis- ja arvutusmeetodid kehtestakse delegeeritud aktiga tootegruppide kaupa — akt, mida alumiiniumi puhul pole veel avaldatud.

Kes soovib nüüd konkreetselt alustada, kontrollib esmalt, kas nende tegevus kuulub CBAM-aruandluskohustuse alla (väljaspool ELi impordi puhul), ja kirjutab selleks vajalikuks aja jooksul toodangu- ja energiaandmeid tonni kohta üles, nii et need andmed on käepärast siis, kui alumiiniumi digitaalse tootepasse meetod avaldatakse.

Millele see põhineb

Määrus ise asub EUR-Lexis. Me viitame iga väitele; te ei pea meid uskuma.

Mida te konkreetselt peate tegema

Mida teilt oodatakse

CO₂-heitkogus tonni kohta alumiiniumist on arv, mis esineb mitmel kohal, millest igaühel on oma raamistik ja oma tõenduskoormis. Tootepassi ja CBAM-i puhul kehtivad erinevad reeglid, erinevad vormid ja hetkel puudub ka endiselt toodepasportaalsele kinnitatud arvutusmeetod. See muudab teema segaseks, kuid kohustused on kindlasti lahti seletatavad.

Arvutamine kindlaksmääratud meetodi järgi

Digitaalse toodepassi puhul kehtib, et mõõtmised ja arvutused ei tohi olla vabalt valitavad: ESPR-i (Määrus (EL) 2024/1781) artikkel 39 sätestab, et toodete osade puhul testitakse, mõõdetakse ja arvutatakse vastavalt kindlaksmääratud meetoditele. Alumiiniumi puhul pole see CO₂-heitkoguse meetod tonni kohta veel avaldatud. Praktikas tähendab see 10–100 töötajaga ettevõttele seda, et iseseisev arvutusmeetod – kui hoolikalt see ka koostatud ei oleks – tuleb hiljem asendada niipea, kui ametlik meetod on olemas. Kes juba broilerkaasusbookkeepisega tegeleb, näiteks kliendi jaoks või CBAM-i jaoks, teeb hästi, kui hoiab neid arvandmeid ja neid toetavaid lähteandmeid eraldi, et hilisem üleminek ametlikule meetodile ei tähenda, et kõike ei pea uuesti koguma. Rohkem selle meetodi staatusest on loetav leheküljel meetod, mille järgi passi väärtused mõõdetakse.

Arvandmete päritolu tõendamine

CO₂-heitkogus tonni kohta on kasutatav ainult siis, kui on selge, kust see pärineb: millisest tehases, millisest protsessist, millisest energiakogumist. Ettevõttele, mis ostseb alumiiniumi ja tegeleb selle töötlemisega, tähendab see seda, et arvandmete päritolu – mitte ainult ise arvand – tuleb fikseerida. Alumiiniumi heitkogus tonni kohta varieerub järsult primaarses alumiiniumis (elektrolüüs) ja taaskasutuses alumiiniumis (sulamine), ja neid kahte ei tohi kokku segada üheks keskmiseks ilma, et oleks selge, kuidas see keskmine ehitatud on. See puudutab ka küsimust, kui palju taaskasutatud materjali partiis on; need kaks arvandmeid – CO₂ tonni kohta ja taaskasutuse alumiiniumi osakaal – käivad kokku ja neid küsitakse sageli ühes himnis. Vt ka kuidas taaskasutuse alumiiniumi osakaal tõendatakse.

CBAM eraldi, juba olemasolevas teekonnana

Toodepasist eraldi on CBAM juba olemas: määrus (EL) 2023/956 kohustab deklareerijat alumiiniumi importimisel väljaspool ELi rajoonist teatama manustatud kaasaegade heitkogustest. Alumiiniumi importivale ettevõttele ei ole see seega tulevane kohustus vaid praegune. Arvandmed, mis CBAM-i jaoks koostati – tonni kohta, tootekategooria kohta, päritolujuhtumi paigaldise kohta – ei ole automaatselt samad arvandmed, mis tulevikus toodepasisse tulevad, kuna süsteemid on seadistatud üksteisest eraldi, kuid lähteandmed (energiatarbimine, tootja protsessiandmed) on sageli korduvkasutatavad. Mida täpselt CBAM nõuab ja kellele, on välja kujundatud leheküljel CBAM ja alumiinium.

Erinevus dossiee ja passi vahel

Ettevõttele, kes juba teeb CO₂-arvutust – kliendile, jätkusuutlikkuse aruandele, CBAM-ile – on oluline erinevus selle vahel, mis jääb sisemiseks ja mis hiljem avalikult passi näidatakse. Pass näitab kinnitatud arvandmeid kindlaksmääratud meetodi järgi; aluseks olev arvutusmudelid, eeldused ja lähteandmed jäävad sellest välja. See erinevus tehnilise dossiee ja digitaalse toodepassi vahel on täpselt see, kus palju ettevõtteid kinni jääb, ja on selgitatud leheküljel erinevus tehnilise dossiee ja passi vahel.

Kus praktikas valesti läheb

Tarnija tarnib ühe CO₂-heitkoguse tonni kohta kogu aastalisele toodangule, kusjuures toodang koosneb osaliselt primaarsest ja osaliselt taaskasutusest alumiiniumist. Keskmine arvand ei ole siis jälgitav konkreetsele partiiale, ja taotluse korral põhjendamisele pole saadaval jagunemist.

Teine stsenaarium: ettevõtte kasutab tootepassi jaoks sama CO₂-väärtust, mida see on esitanud ka CBAM-i jaoks, ilma kontrollimata, kas ulatus ja arvutusreeglid langevad kokku. CBAM arvutab sisseveoga kaasnevate emissiooni puhul omaenda süsteematikat; see ei ole otseselt vahetatav meetodiga, mis hiljem tootepassi jaoks kehtestatud saab.

Kolmas olukord: alumiiniumpooljärkude importija võtab välismaiste tootja CO₂-arvu üle ilma lähtematerjalideta dokumendita ja ei saa tõendi küsimisel esitada midagi, mis ulatub kaugemale kui e-kiri või rida pakkumises.

Neljas olukord: ettevõte arvutab ise CO₂-väärtust oma arvutusmudeliga eeldusel, et see saab hiljem automaatselt tootepassi üle kanda. Niipea kui ametlik meetod ESPR-i artikli 39 alusel avaldatakse, selgub, et oma lähenemisviis osades erineb ja number tuleb uuesti üles ehitada — mida oleks saanud vältida, alates algusest lähteandmeid struktureeritud viisil säilitades.

Viies: ettevõte arvab, et CO₂-number on konfidentsiaalne ärisaladus ja ei soovi seda jagada poolega, kes passi koostab, samal ajal kui unkroon, milline osa sellest informatsioonist muutub avalikuks ja milline osa saab jääda kaitstud. Selline kaalutlemine kuulub küsimusse, kas ettevõtte andmeid puudutavad tundlikud teated alumiiniumi kohta peavad avalikuks tegemaja on midagi muud kui küsimus, kelle tohib andmeid näha, mis vastused leiate aadressil lehel, kuidas näha tootepassi andmeid.

Mida saate fikseerida

Ühe partii või tootmisjärgi kohta: CO₂-arv tonni kohta, kasutatud arvutamismeetodi või -töövahendi märkimisega ja selle versioon.
Arvu päritolu: tehas, tootmisrida ja kas tegemist on esmase või taaskasutatud alumiiniumiga, või segasuhtega.
Lähteandmed, millel arv põhineb: energiatarbimine, energiasegu, tootja protsessiandmed — säilitatud eraldi lõpparvu endast.
Imporditud alumiiniumi kohta: CBAM-aruandlus ja välismaiste tootja või paigaldise alusandmed.
Märkus iga arvu juures, kas see on CBAM-i jaoks, klientküsimuse jaoks või tulevikuseks tootepassis kasutamiseks, et ulatus ja meetod ei seguneks.
Viide asjaomase partii sulamile ja EN-AW-nimetusele, sest CO₂-arvud võivad sulamite kaupa erineda; vt kuidas sulami ja EN-AW-nimetuse kirjendatakse.

See pole õigusabi. See leht annab üldist teavet reguleerimise kohta, millele see platvorm on suunatud. Me ei tunne teie olukorda. Kahtluse korral oma olukorra suhtes konsulteerige juristiga või pädevate järelevalveasutustega.

Kirjutatud tehisintellekti abil ülaltoodud allikate alusel, inimese poolt kontrollitud 2026-08-22. Kas midagi pole õige? Andke teada — parandused saavad eesõiguse.